Tegevusplaan. Esimene kuu.

Autismidiagnoosi saamine lapsele on ilmselt suur šokk iga lapsevanema jaoks. Aga vaatamata vanema seisundile, vajavad laps ja teised pereliikmed jätkuvalt hoolt ja armastust. Lihtsalt ühe lapsega tuleb tegeleda veidi rohkem, suhtuda temasse veidi teistmoodi. Tuleb meeles pidada ka iseennast: kurnatud ja stressis emme või issi ei ole hea abiline autistlikule lapsele.

Alates esimesest tegevuspäevast hakkab Sinu laps muutuma. Jah, just nii, muutus juba esimesest päevast! Pisike, imetilluke, aga ta tuleb! Sammud on väiksed ja selleks, et neid näha ja hinnata, tuleb pidada päevikut. Pane iga päev kirja kõik uus, mida sa märkad – kuidas laps täna käitus, millega mängis, mida sõi, kuidas magas. Pisikesed infokillud moodustavad hiljem suurema pildi ja tillukesed muutused suure hüppe!

Seega on oluline muudatustega mitte kiirustada ja tegutseda samm-sammult kindla plaani järgi. Siin on toodud esimese kuu tegevusplaan.

  1. Ära jää oma murega üksi – meid on üle 100 perekonna ja kõik oleme Sulle toeks! Registreeru meie foorumis kasutajana ja leia endale mentor.
  2. Külasta lastepsühhiaatrit ja logopeedi olukorra kaardistamiseks ja diagnoosi saamiseks. Autismi ei diagnoosita ühe tunniga, last peab jälgima mitu päeva.
    Diagnoosi saamisel saad vastava tõendi.
  3. Mine Pensioniametisse, võta kaasa arstilt saadud tõend ja lapse sünnitunnistus. Pensioniametis saad taotleda lapsele puude. Jah, see ei kõla kuigi mõnusalt, et su lapsel on puue, aga nii nad seda nimetavad. Pensioniameti kaudu saad taotleda rehabilitatsiooniteenust ja igakuist toetust.
    Uuri raviarstilt (sellelt, kes lapsele diagnoosi pani) ja Pensioniametist, millised rehabilitatsiooniasutused on sinu lapsele parimad. Kindlasti arvesta ka nende asukohta, sest seal peab käima igal nädalal.
  4. Tutvu mitme rehabilitatsiooniasutusega ja uuri, millist lähenemist asutus pakub. Uuri teiste lastevanemate kogemusi selle asutusega (näiteks meie foorumis).
    Idee järgi peaks meie riik seda rehabilitatsiooniteenust kompenseerima, kuid reaalsus on see, et «pole piisavalt raha» ja «meil on pikad järjekorrad» on tüüpiline vastus.
    Mõnes rehabilitatsiooniteenust pakkuvas asutuses saab käia ka tasulises teraapias.
    Iga laps vajab individuaalset lähenemist ja ühe või teise teraapia vajadust määravad rehabilitatsiooniasutuse spetsialistid (nt. sensomotoorika teraapia, tegevusteraapia jne).  Alusta niipea kui võimalik, iga tegevusetult oodatud päev on kaotatud aeg, eriti väikestel lastel. Seega, kui rahakott vähegi lubab, alusta teraapiatega kohe.
  5. Peale taotluse esitamist Pensioniametile, umbes paari-kolme nädalaga, saadetakse sulle koju paberid rehabilitatsiooniplaani koostamiseks. Need dokumendid vii rehabilitatsiooniasutusse — nende komisjon koostabki plaani, mille saad hiljem Pensioniametisse viia.

Pea meeles, et see on alles pika-pika teekonna algus. Esimene kuu on kõige raskem, sest siis tuleb leida jõudu šokist üle saamiseks ja suunata elu taas rutiini. Aga võta üks päev korraga, märka pisikesi rõõme ja ole optimistlik: sinu lapsel on meeletult vedanud, sest tal oled olemas SINA.

Comments are closed.